Knowledge management: another management fad?

Valisin analüüsimiseks Ponzi' ja Koenig'u artikli, mille teemaks on: kas teadmusjuhtimine on järjekordne populaarne ning hääbuv juhtimistava?

Teadmusjuhtimine on kujunenud uurimisobjektiks, mille põhjal on hakatud välja andma rohkelt kirjandust. See on tõmmanud endale töötajate, praktikute ja teadlaste tähelepanu alates 1990ndate aastate keskpaigast, kuid siiski on teadmusjuhtimine siiani laialt määratletud „veidrate“ omadustega mõiste.

·                    Antud artiklis toodud peamised seisukohad on:

§  Uue juhtimisliigi tekkimise ja rakendamise vaimustust võib vaadelda kui uuenduslikku kontseptsiooni või tehnikat, mille populaarsus jõuab tippu kuskil 5 aasta jooksul ning seejärel hajub kiiresti.

§ Kuidas eelnevat kindlaks teha? Autorid tutvustavad artiklite loendamise tehnikat (bibliomeetriline tehnika) ning antud valdkonnas vaimustuse ja moe elutsükleid.

§  Kvaliteedi ringkonnad – see juhtimistehnika teoretiseerib organisatsiooni eesmärkide tähtsust selleks, et saavutada paremat kvaliteeti ja tööjõu produktiivsust. Selle käsitluse tõusu ja languse elutsükli tutvustamine.

§ Täielik kvaliteedijuhtimine ja äriprotsesside ümberkorraldamine (efektiivsemaks muutmine) – antud juhtimise tehnika populaarsuse tõusu ja languse mõõtmine.

§   Ja viimaseks kõige olulisemana - teadmusjuhtimine ning selle fenomeni püsivus.

·                    Autorid on esitanud Davenport’i ja Prusak’i käsitluse, mille kohaselt teadmusjuhtimine on protsess, mis koosneb teadmiste kogumisest, levitamisest ning efektiivsest kasutamisest. Samuti on esitatud Skyrme’ väide, et teadmusjuhtimine on eluliste teadmiste selge ja süstemaatiline juhtimine koos sellega seotud protsessidega, milleks on nende teadmiste loomine, kogumine, organiseerimine, levitamine, kasutamine ja rakendamine.

Info- ja teadmusjuhtimise seoste suhtes on esitatud Ponelis’e ja Fair-Wessels’i väide, et teadmusjuhtimine on strateegilise infojuhtimise uus dimensioon.

Teadmusjuhtimist peetakse arenevaks multidistsiplinaarseks valdkonnaks, mida seostatakse süsteemide projekteerimisega, organisatsioonilise õppimisega, otsuste tegemise abistamisega jpm. Skeptikud aga arvavad, et teadmusjuhtimise puhul on tegemist järjekordse populaarse juhtimistehnikaga. 

·                   Oluline on valdkonna sügavam ja detailsem analüüs, juhul kui teadmusjuhtimise puhul on tegemist pikemaajalise fenomeniga ning see pole lihtsalt laiahaardeline vaimustus või populaarne käsitlus.

Autorid järeldavad, et juhtimistehnikate uued suundumused väljenduvad kas vaimustuste või moodidena umbes 5 aasta jooksul peale orbiidile ilmumist. Selle populaarsuse kontseptsiooni põhjal on teadmusjuhtimine jäänud pikemalt püsima. Kui aga teadmusjuhtimine on üks püsivaid juhtimistavasid, siis see käsitlus jätkab kasvamist ning muutub aja jooksul selgemaks ja lihtsamini mõistetavaks.

·                    Nagu eelnevalt öeldud, siis autorid eeldavad, et juhtimistehnikate uued suundumused väljenduvad kas vaimustuste või moodidena umbes 5 aasta jooksul (seejärel käsitlus kas vaibub, hajub või jääb püsima).

Autorid tutvustavad teadmusjuhtimise populaarsuse ja püsivuse kindlaks tegemisel artiklite loendamise tehnikat. Arvesse läksid artiklid, mis sisaldasid väljendit „teadmusjuhtimine“ ning keskendusid sellele. Selgus, et teadmusjuhtimine on ületanud viie aasta künnise ning on muutumas üheks osaks erinevatest juhtimise tavadest.

                                                   Teadmusjuhtimine, 1991-2001



_______________________________________

Kasutatud allikas:

Ponzi, L. and Koenig, M (2002). Knowledge management: another management fad? Information Research, 8 (1), paper no. 145 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper145.html].